29 jaanuar, 2008

Kuidas aega juurde saada

Kui pärlitööks on aega vaid loetud tunnike (lapsukese päevane uneaeg näiteks, sest siis on veel päevavalgust), kuidas siis küll kõik peas küpsenud ideed ära realiseerida ja materialiseerida? Sisemine ärevus, erutus ja paanika kasvavad, ma ei jõua, ma ei jõua, ma ei jõua, see kee ja see ka veel ja seda ja teist ja ja ja....siis tasub võtta oma poolik töö põlvedele, sinna otsa asetada lahtine pärlikarp (kus pärlid kenasti kõik sorteeritud on) ja küünitada töölaua kaugemasse otsa traadi või tangide järele. Sujuva liigutusega langeb pärliraskus põlvedelt põrandale srrrrrrrrrrrrrrrrrrrrr (teate ikka seda heli, kui sajad pärlid mööda põrandat rõõmsalt laiali jooksevad?)....ja paanika on kadunud. Sest on aeg pärlid kibekiiresti kokku pühkida (enne kui keegi need alla neelata jõuaks, pooleteiseaastased teatavasti toituvad põrandapragudest leitud kraamist) ja algab meditatiiv-teraapiline puhkus: iga pärli eraldi peosveeretamine enne talle õige pesa leidmist, st sorteerimine. Ja aega tundub niiiiiiiiiiiiiiiiiiii palju olevat, sest meditatsioon kestab ju päevi...:) Las ideed puhkavad, rahus.

3 kommentaari:

miokas ütles ...

appi, kui mõnus kirjeldus ja kui tuttav see on. Selle vahega muidugi, et mina tavaliselt tegelen seemnehelmestega, suuruses 11/0-9/0 :)

SIRJE ütles ...

Seemnehelvestega jätkub meditatsiooni ikka nädalateks:)

Siret ütles ...

Jah see on hea heli - see pärlite veeremise heli - igaühel oma rutt leida miski põrandapragu... Mul hüppas kass ükskord helmetopsi... Need olid ka seemnehelmed :)

Aga tuleviku helgem väljavaade on see, et laps kasvab suuremaks ja siis pead oma pärleid temaga jagama hakkama - sest ta tahab ju ka teha :P