Hõbekuldne kee

Järjekordne eksperimendi nässus tulemus, õigemini täitumatud ootused läbipaistvale fimole. Kunagi, kui sai tellitud valget läbipaistvat fimo, siis ma arvasin, et ta peale küpsetamist jääbki täiesti läbipaistvaks. Nii ma siis lõikasin papist peenikesed ribad, rullisin need kokku, panin liimi ka vahele. Sain sellised säbrulise faktuuriga kettad. Need ma mätsisin enda arvates õhukese kihi läbipaistva fimoga, tegin servadesse augud ja ajasin ahju. Oma kujutlustes nägin justkui läbi piimja klaasi kumavat "huvitav-huvitav" faktuuri. Aga tulemuseks sain valged läbipaistmatud jublakad. Kuigi ma nühkisin neid liivapaberiga, siis mingit erilist efekti see ei andnud. Niisiis hõõrusin ma nad sinise-hõbedase-kuldse-rohelise õlipastelliga üle, nühkisin lapiga ülearuse värvi maha ja lakkisin. Peale kuivamist ja peos veeretamist poetasin sahtlipõhja paremaid aegu ootama. Iseenesest olid nad täitsa mõnusad jublakad, väljanägemiselt rasked, tegelikult imekerged, no puhta paberist ju. Nüüd aga aeg tuli maa ja mere pealt. Tegelikult tuli Helmehaldjalt pakk hallide ja antiikkuldsete pärlitega ja ma mõtlesin, et proovin sobitada nö sobimatuid - kulda ja hõbedat. Tulemus on siin:



Kee on koos pikendusketiga 55 cm pikk.