14 jaanuar, 2008

Kõrrelised

Mulle hirmsasti meeldivad igasugused kõrrelised, tarnad ja helmikad, väriheinad ja nurmikad, maarjaheinad, timutid ja rebasesabad - kas need nimed pole iseenesest juba kaunid? Sügisese porise aja tipphetkedeks võib pidada nt bussisõidu ajal aknast möödalibisevaid kraavipervi, õigemini neid peeni värvinüansse ja kõrte kumeraid kaari, nõtkeid päid. Aastaid tagasi tikkisin endale kõrred seelikule. Õigemini peenvillasele mustale riidele ja pärast õmblesin seeliku. Tikkides ei ajanud ma näpuga raamatust järge, teinekord korjasin küll osad tee veerest koju kaasa (aga seda ma olen aeg ajalt aegade algusest saadik teinud) ja lihtsalt vahtisin. Ja siis jälle tikkisin. Ja nüüd ma käin talviti (sest seelik on soe ja pikk) kõrtes. Heinamaa...ja päikesepaiste....:)

Ja siin natuke lähemalt detaile ka:


Ja veel lähemalt:


3 kommentaari:

m. ütles ...

Oioioiii, kui ilus seelik! kannaks isegi sellist hea meelega, aga selliseks tikkimistööks peab ikka kannatust olema...

Sots ütles ...

Eh, nii ilus!

SIRJE ütles ...

Aitäh! Selle tikkimine oli nagu teraapia, iga päev paar või rohkem kõrrekest.