27 mai, 2008

Vask

Kui ma mõni aeg tagasi Tallinna linnas käisin, siis otsisin üles ka Enimor METi, millest Isetegijas juttu oli. Arvatavasti oli seal enne mind juba hulganisti "isetegijaid" käinud, sest nad teadsid imehästi, mille jaoks seda traati vaja on. Ja härra kontorist tuli lahkelt vastu mu soovile lõigata 1,5mm paksusest suurest vasklehest paarikümnesentimeetrine ribakene (proua laost arvas selle alguses täitumatuks unistuseks). Tuttav metallitisler lõikas selle veel peenemateks juppideks ja mina oma minidrelli ja käsiviiliga silusin servad ümaraks. Graveerimisele mõtlesin ka, isegi proovisin natuke, aga et see korrektselt välja tuleks, siis peab enne kätt kindlamaks harjutama. Nii ma siis kunstipäraliselt hoopis karestasin plaadi pinna (teatud nurga alt aimub siiski mustrialge ka). Nüüd jälgin, kas oksüdeerumine toob midagi rohkem esile.
Neid pisikesi plaadikesi on mul nüüd üksjagu, nii et igatsugu katsetused ootavad mind! Esialgu on plaanis haamerdamine ja emailimine, siis... ah, kus on küll mu ateljee-töökoda?
....
Mõned mageveepärlid lisasin ka.


Koos konksudega on kõrvarõngad 7 cm pikad. Ja õhkõrnalt, peaaegu kuuldamatult tilisevad. Nagu südamega naeratamist on tõsisest näost siiski näha. Puhaz Poeezia.

5 kommentaari:

linca ütles ...

tõeliselt lahe ja leidlik!!! ümmagused kettad oleksid ka ilusad:)!

SIRJE ütles ...

Aitäh ja jah, ma ise mõtlesin ka lainelistele ja ümaratele vormidele, peab plekikääridega sina peale saama..:)

mdmB ütles ...

Oh kui äge! Kohe tekkis tunne, et tahan kaaa :D Need mageveepärlid sobivad värvuselt nii hästi!

SIRJE ütles ...

Mulle endale ka meeldivad:) Hakka aga kampa!

Marianne S ütles ...

äge, jah! kohe jube äge :)
ja ilusad loomulikult ka.

(ning ma olen hetkel Tallinnas, hmm...)