Tyvek on selline materjal, mis katsudes jätab paberi mulje. Ta on hingav ja kuumust saades tõmbub kokku ning muutub väga tugevaks, jäigaks. Kui kuuma on liiga palju, sulab ta ära. Samas on ta õhkkerge.
Lõikasin kaitseülikonna tükkideks, maalisin akrüülvärvidega mõlemalt poolt ära ja triikisin küpsetuspaberi vahel keskmise kuumusega pidevalt kontrollides, kuidas ta kokku tõmbab. Kokku tõmmates hakkavad tekkima mullid ja triikrauaga ei tohi väga kõvasti vajutada, siis ei jää mullidele ruumi. Eks ta üks katsetamise värk ole. Ja tunnetuse. Igatahes lõpmata põnev mänguasi, sest ühtki tulemust korrata pole võimalik, iga kord sünnib midagi uut.
Triigitult on võimalik Tyvekit kääridega lõigata, tikkida, liimida.
Mind teevad need faktuurid lihtsalt õnnelikuks.
Ja siin on üks kantav tulem värvitud, triigitud ja vaskse metallniidiga tikitud Tyvekist. Paar seemnehelmest ikka ka.
Tagumisele poolele õmblesin linase riide.
