pärlid pruudile/beads for bride

Siin on üks näidise järgi tehtud komplekt pruudile - kaelakee, käevõru, peavõru ja kõrvarõngad. Küll ma alles pusisin, mitte ei saanud aru, kuidas need pärlid tamiilile peaks ajama, et nad sõitma ei hakkaks, punusin ja keerutasin, aga kee jäi väga tihe, sootuks erinev näidisest. Helgel hetkel välgatas - sõlmed. Abielu ju ka sõlmitakse. Mina peitsin osad sõlmed pärlite sisse, osad pärlid aga nö raamistasin sõlmedega - et jääks igatepidi kindel.

Here is one set of wedding jewellery I made.

Hüperbool/hyperbolic plane

Ma olen väga sissevõetud hüperboolidest ja kogu sellest matemaatiliset teooriast seal taga. Peale seda, kui Marianne sellekohase postituse tegi, mõnulesin pikka aega matemaatikas, tuletasin valemeid meelde ja proovisin neid "materialiseerida". Nädalajagu tagasi pistsin peene niidi ja nõela kotti, et töö juures puhkehetkel end hüperboolse lillega turgutada. Südameks seitse silma ja edasi heegeldasin igast kaks, ei jää ju üks teiseta:) Viimisluseks klaashelmeid ja traadispiraale.
I am very fashinated about hyperbolic space and all that mathematic theory behind of it. After reading Mariannes blog about that I could´t stop thinking about non-Euclidean geometry:). I recalled all kind of formulas and tried to "materialize" them. About a week ago I took a thread and hook to work with me to "cure" myself during lunchtime. In the heart of flower there is 7 chain stitches and then I crocheted 2 double crochet from each loop because of there is no One without Another:) To complete the piece I added some glassbeads and wirespirals.

külluslik/exuberant

Veel rohkem helmeid ja kinniste aasade väänamist
More beads and wrapped loops

Lopsakas/buxom

Lopsakas - see on selline sõna, mida võib ühest põsest teise lükata nagu karamellkommi.
Hirmus tahtmine on helmeid osta, kuid enne peaks sahtlites-karpides veidi ruumi tegema. Tegin paar rikkalikku keed koos kõrvarõngastega. Kasutasin puu-, portselan- ja klaashelmeid. Kee jääb üsna ümber kaela ja on mu meelest päris kaunis ning saadaval. Soovija saatku meil.

A word buxom sounds in estonian as a candy to me.
I want to buy new beads but there is no free space in my craftboxes. So I made some rich necklaces with wooden, porcelain and glassbeads.
The necklace is quite tight around the neck but I like it that way very much.
If you want to buy it, write a mail, please.

Necklace with No Name

Ma ei teagi, mis kee see selline on. Lihtsalt tegin, tikkisin ja tikkisin. Kaks kunsttükki ühendasin pärlite abil ja ajasin nahkpaela otsa. Paelaotsikuid ma oma põhjatutest ehtevidinahunnikutest ei leidnud, niisiis tegin kinnise kalottide abil. Pikendusketti ei lisanud, sest ripats sobib kõige paremini kurgu alla. Ripatsi taha on õmmeldud riie, aga et vorm on selline vildak, siis riie seal kergelt krousib. Aga see ei paista välja. hmm, niru vabandus.

Tänu Marianne julgustavatele postitustele mõtlesin proovida kakskeelselt blogida. Vaatame, mis sest välja tuleb.



I thougt to try bloging in english, too. Good practice for me and good mood for you. Because of my poor english. But anyway, here is a start.

This necklace is made from Tyvek. It is a brand of flashpun high-density polyethylene fibres, a synthetic material; the name is a registered trademark of DuPont. The material is very strong; it is difficult to tear but can easily be cut with scissors or any other sharp object. It hates heat. It will not begin to shrink until the temperature reaches (118 C) or melt until (135 C). Very interesting textures and effects can be achieved by heating, manipulating and distressing this versatile product!
This necklace is made from two pieces of Tyvek united with fire polished glass and seed beads. I also used quite a lot of stitching in it to add different texture. I can't never get enought of surfaces and textures.

Pulmakee

Edit: pruut täies ilus:

Seda keed ma tegin niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii kaua. Iga lihvitud, pressitud klaashelme või koralli või luuhelme ümber punusin redeli tehnikas seemnehelmeid. Kasutasin 0,25mm hõbetatud traati, mõnest seemnehelmest (ühendamise kohad) tuli teda 4 korda läbi ajada.. Seljale ehk tagumisele poolele panin peene keti otsa ühe punase swarovski südame pruudi abaluid kaunistama.
Kõrvarõngaste konksud said paraku just õigel (st eriti valel!) ajal otsa ja seetõttu tegin need 0,8mm traadist ise. Käiku läksid need kõrvarõngad, mis pildil on kee sees. Neil on keskel klaaskvartsist helmed.
Ehk mõne aja pärast õnnestub siia lisada ka pilt, kus ehted pruudi küljes.

Inspireeritud

Mulle on terve see kevadtalv valmistanud magusat loomingulist piina Mdm Beadaloti seda tüüpi ripatsid. Küll ma uurisin neid, ja no ei saanud kuidagi aru, kuidas need helmed on sinna südamiku ümber mähitud. Aga mulle hirmsasti meeldis (ja siiamaani meeldib) see ruudustik, mis sinna tekkis. Ja ma ei saanud enne rahu, kui pusisin midagi sarnast. Teostusega ma eriti rahul pole, sest ringide ühendamine pärlmutri ümber jäi kuidagi lopergune. Aga helmed ise on mu viimase aja suured lemmikud - vaskse viimistlusega kristalsed kaunitarid. Nii et materjali võlu peab varjutama nigelat viimistlust.


Kandmiseks on kaks varianti:
1. tihkelt ümber kaela

või
2. tavapärasem viis. Pikendusketi abil saab veel avarust lisada. Ei teagi veel, kumma variandi kasuks otsustan.

mummuline

Mida suve poole, seda rohkem hakkavad mulle meeldima ümarad vormid:) Minu tagasihoidlik protest rasvavabaduse kultusele avaldub siinkohal liit- ja portselanhelmestest kee näol.

Edit: kingitud.

Roosa Udu

Selle ripatsi peal on üks vaaana foto, mis tehtud veel kuldsel kooliajal. Fotol oleva kannuga keetsid teed juba mu vanavanemad. Kooliajaks pärandus ta mulle ja osutus peale sihtotstarbelise kasutamise ka suurepäraseks modelliks. Ja nüüd on saanud ehteks. Et illustreerida meele minevikurände - aga vanasti vat... - on ta saanud kuldroosa raamistuse. Mitte puust ja punaseks, vaid pärlitest-traadist-paeltest ja roosaks:)

Detaile lähemalt ka:

Edit: müüdud.

Irina Sergejevna Efronile

Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama ühest ammusurnud lapsukesest, kelle elu ja surm mulle nii hinge läksid, et ma mitu päeva tema pärast nutsin. Minus kasvas jabur soov midagi talle teha. Alguses ma mõtlesin Roosast. Ja mõte ei liikunud. No eks ma lähtusin stereotüübist, et küllap kõik väikesed tüdrukud armastavad roosat. Eile aga hakkasin tegema endale kõrvarõngaid ja äkki asi muutus - ma sain aru, et see, mis mu näppude vahel kasvab, ongi talle. Ei mingit roosat, hoopis jahe sinine ja näpuotsaga soojendavat pruuni. Kõrvarõngast sai päikesekujuline ripats ja päriselt hakkab seda kandma üks väga armastatud tüdruk (kas see armastus saab soojendada Irina Sergejevnat?).

Tema emast, Marina Tsvetajevast, kirjutatud Tzvetan Todorovi raamat Elu tules tekitab väga vastakaid tundeid. Õigemini, raamat ei tekita, raamat on väga hea, aga Tsvetajeva ise tekitab. Kuigi lõpuks mulle tundus, et ma vist sain temast aru, tema hingest. Siin on fotogalerii Tsvetajevast ja tema lähedastest (raamatut lugedes on teinekord hea, kui nö pilt on silme ees).

Ja siin on tema maailm.

Taanikivist ripats

Traati mässida - milline lõpmatult mõnus tegevus!:) Teraapiline, ma ütleks. Et põnevam oleks nii teha kui kanda, said esi- ja tagupool erinevad. Kasutatud on kahte erijämedusega antiikse välimusega vasktraati.
Ja need rohelised lihvitud helmed on kui rosinad!



Keti diameeter on 32 cm, mahub lahedalt üle pea.
Edit: müüdud.

Hõbekuldne kee

Järjekordne eksperimendi nässus tulemus, õigemini täitumatud ootused läbipaistvale fimole. Kunagi, kui sai tellitud valget läbipaistvat fimo, siis ma arvasin, et ta peale küpsetamist jääbki täiesti läbipaistvaks. Nii ma siis lõikasin papist peenikesed ribad, rullisin need kokku, panin liimi ka vahele. Sain sellised säbrulise faktuuriga kettad. Need ma mätsisin enda arvates õhukese kihi läbipaistva fimoga, tegin servadesse augud ja ajasin ahju. Oma kujutlustes nägin justkui läbi piimja klaasi kumavat "huvitav-huvitav" faktuuri. Aga tulemuseks sain valged läbipaistmatud jublakad. Kuigi ma nühkisin neid liivapaberiga, siis mingit erilist efekti see ei andnud. Niisiis hõõrusin ma nad sinise-hõbedase-kuldse-rohelise õlipastelliga üle, nühkisin lapiga ülearuse värvi maha ja lakkisin. Peale kuivamist ja peos veeretamist poetasin sahtlipõhja paremaid aegu ootama. Iseenesest olid nad täitsa mõnusad jublakad, väljanägemiselt rasked, tegelikult imekerged, no puhta paberist ju. Nüüd aga aeg tuli maa ja mere pealt. Tegelikult tuli Helmehaldjalt pakk hallide ja antiikkuldsete pärlitega ja ma mõtlesin, et proovin sobitada nö sobimatuid - kulda ja hõbedat. Tulemus on siin:



Kee on koos pikendusketiga 55 cm pikk.

Kevad!

Mõni aeg tagasi vaatasin neid pilte ja mõtlesin, et kunagi peaks proovima miskit selles laadis teha. Uusaastaööks oli mõte piisavalt laagerdunud. Ajasin seemnehelmed 0,25 mm hõbetatud traadile ja hakkasin neid kokku keerutama. Esialgu nägi tulemus välja nagu ilutulestik (väga päevakajaline!, st öökajaline), üldse mitte halb mu meelest. Hiljem, et uhkust ja huvitavust lisada, siis keerutasin ilutulestiku ümber läbipaistvaid lehti. Kokku sai selline õrn ja kevadine kee. Muideks, täna oli üle pika aja selline karge ja päikseline päev ning Kohtla-Järve õhus oli tunda kevadet (kuigi talve pole õieti olnudki)!
Kee on 44 cm pikk, lisaks 11 cm pikendusketti.

Kõrvarõngastele ma lehti ei lisanud, kuna külge riputades jäävad kee ja rõngad suhteliselt ligistikku.
Pildil näevad need kõrvarõngad küll parajad pusad välja, tegelikult saab nende vormiga natuke mängida, ajada veel haralisemaks või hoopis veidi siluda.

Edit: komplektil on uus omanik.