Lumehelbeke, tasa...

Proovisin teha helmepõimingut, skeemi võtsin viimasest Bead&Buttonist. Alguses ma ei saanud üldse aru, mismoodi ja kuhupoole peab põimima. Kõrvarõngaid tehes tundus asi juba loogiline. Kee tegin teisiti, kahe helmetrossiga. Tundus kuidagi sobivam. Sel talvel siis rohekaspruunid lumehelbed, ilmgi on sama karva (kaua võib?).

Ja natuke lähemalt ka:

Savist lill

See ripats valmis juba eelmisel aastal, kuid alles nüüd sai sobiva "saba" taha. Ripats on voolitud õhu käes kivistuvast savist ja faktuur on jäetud tuntavalt näpujälgne ja praguline. Pärast kivistumist on natuke lisatud värvi ja sädelust ning viimistluseks üle lakitud. Pikenduskett on veel puudu. Pildistamise ajal lõi välk kinnise juures olevad pärlid helendama, muidu nad nii eredad ei ole.

Kõrvarõngad

Tegin mõned kõrvarõngad. Keskel tükike vedelat fimo fotot katmas, raamiks pronksjaks puuderdatud pruun fimo. Faktuur sisse vajutatud lillekujulise plastpärli ja viltpliiatsi otsaga.
Keskmisel pildil olevad kolmnurgad said kogemata ühtepidi, selline assümeetria siis seekord:) Kolmnurkade alumise serva tegin enne küpsetamist auguliseks ja pärast ajasin sealt traadi vedruna läbi, et saaks pärleid riputada. Ühed pärlid mässisin traadist ja raamistasin pärlikapslitega.

Kõrvarõngad on müüdud.

Ka see paar on müüdud.

Edit: müüdud.

Nipet-näpet

Vanaema võtmehoidja, kuhu savipärlite sisse on lapselapse
pisikesed pöidlajäljed vajutatud.

Roheline

Siin veel üks kee "untsuläinud fotode ülekandmise" sarjast. Selle pildi raami on võõbatud sätendava liimiga. Ja peoga pärleid ja paelu pidulikkuse pärast.

Edit: kingitud.

Vabavormne

Mõtlesin, et teen ühe lihtsa ripatsi. Väänasin ja väänasin traati, kuni ühel hetkel sain aru, et tema väänab mind:). Nii et lihtsusest polnud enam juttugi. Ja siis ma lasin tal lihtsalt kasvada. Vaat milliseks:

Ja lähemalt ka:

Kasutatud on erineva jämedusega messingtraati, klaas- ja akrüülhelmeid.

Kampsun

Kaks aastat tagasi hakkasin kampsunit kuduma. Sain kõik tükid valmis ja.... seisma ta jäi. Nüüd otsisin üles, õmblesin kokku ja heegeldasin lilled külge. Natuke tikkisin ka, eelpistes ja ühepoolses ristpistes, st tagasi ei tulnud, mõned jooned kõhu peale. Valgust aga nii napilt, et ei paista hästi välja, no ja värvid on ka tagasihoidlikud valitud. Mõte selles. et ikka see toredus kaela ümber välja paistaks ja kellelegi kahe silma vahele ei jääks:)

Esipoole kaelus lähemalt (ja udusemalt:), päikest pole juba nädalaid ja ilma statiivita käest pildistada ilma välguta on ikka raske).

Kaelus selja tagant.

Sinine kee

Selle ripatsi raam on kokku segatud lillast ja punasest fimost, pintslivarrega auguliseks toksitud. Jätab veidi rustikaalse mulje sinise südamiku ümber. Ja siis omakorda peoga siniseid pärleid seda kõike hoidmas. Noh, nagu taevas ja maa.

Merekivikesed

Ma ei saa mere äärest kunagi nii ära tulla, et mu taskud või kott kive, puupulki vms täis ei oleks. Mere poolt ümaraks lihvitud klaasikillud olid (ja on) mu üleeelmise suve armastus. Vees on nad nii ilusad läikivalt säravad ja pehmed, ära kuivatades aga salapäraliselt tuhmid. Siia ripatsisse olen surunud kolm kildu. Et veesära muljet edasi anda, siis lakkisin riputusaasaks oleva neljanda killukese ära. Ja natuke rohelist on loomulikult adru:)

Edit: kee on müüdud.

Sinikuldne

Helesinise taeva all on kuldne linn... see värvikombinatsioon tuletab mulle alati BG laulu meelde. Sinine ripats läheb ristimispäeva kingiks. Ka laulu sõnad sobivad selle sündmusega, kuigi laulu vist kaasa ei pakita:)
Ripatsi raami sisse on mõned lilled (plastpärliga) pressitud, raam on puuderdatud pronksja pulbriga ja lakitud.


Kee on müüdud.

Fimoheegeldus, nässus:)

Proovisin peenikest fimoketti heegeldada. Väga keeruline. Võibolla peaks "fimolõnga" enne heegeldamist külmas hoidma. Minul seekord kannatust polnud. Välja tuli selline vedel suurte aasadega ebamäärasus, mille ma surusin raamiks vedelast fimost plaadi ja foto ümber. Ja defektist sai effekt. Minu arvates:)

Kee on müüdud.

Barokne kee

Jändan edasi vedela fimo ja fotodega. Siin on jälle foto jäetud fimo alla ja raamistatud pruuni ja läbipaistva fimoga. Faktuur on peale rullitud metallhelmega (samaga, mis nüüd paelale aetud on). Pärast küpsetamist nühkisin ripatsit natuke õlipastellidega ja lakkisin. Servad tegin enne küpsetamist nõelaga tihedalt auguliseks ja heegeldasin peene traadiga pitsiliseks. Samast traadist on lillepaar paela küljes.


Edit: müüdud.

Maailma botaanilised pärlid

Ruth J. Smithi raamatu "Botanical Beads of the World" on-line versioon.
Tõelised seemnepärlid, mis?

Leitud Beadweaveri kaudu.

Esimene kalasaba

Mõtlesin proovida pärlitest midagi freeformida. Õige pea selgus, et ma ei oska ühtegi põimimispistet ja nii ei tule sellest vabavormist ka midagi välja. Otsustasin põimingute õppimist alustada ndebelest ehk kalasabast. Ja ilma eriliselt juurdlemata-uurimata asusin asja kallale. Liigne agarus on muidugi ogarus nagu just äsja selgus. Kui olin kee lõpetanud, siis tulin mõttele, et suuremate pärlite vahel oleva niidi peitmiseks peaks sinna vahele lükkima pisikesi seemnehelmeid. Ja nüüd kiigates Mdm Beadaloti blogisse leidsin sellise kee, kus suuremate pärlite vahel oleva tamiili peitmiseks ongi lisatud seemnehelmeid ja tulemus on väga korrektne.
Aga noh, kooliraha peab ju ka maksma.

Eve kee

Mulle on hirmus vaev teha sümmeetrilisi asju. Teinekord kipuvad kompositsioonid päris vildakateks, aga mu meelest on tulemus nii huvitavam.

Seda keed tegin kaks korda. Esimesel korral tegin lahtiste aasadega, kuid fimost pärlid on kaunis kaalukad ja kee hakkas lagunema. Teisel korral olin targem (enda apsakatest on ju kõige mõnusam õppida) ja tegin kinnised aasad. Üleüldse peaks vist kee säilimise huvides pigem kasutama kinniseid aasu.

Pontsho kahele

Nagu on heaks tavaks saanud, saabus sel aastalgi talv ootamatult. Eelmisel aastal heegeldasin pontsho, kuhu tuisuste ja tuuliste ilmadega kahekesi sisse mahtusime. Sel aastal on plikal jalad all ja pontshost on saanud tekk. Nüüd võiks ka ühe kaelaaugu kinni heegeldada, saaks ikkagi pontshotada.
Kasutatud on igasuguseid lõngajuppe, kõik pole sugugi ühejämedused. Seega on kogu kupatus mõnusalt reljeefne. Heegeldatud ruudud on eri suurustega. Alguses püüdsin küll ühesuuruseid teha, aga kuna lõngad olid nii erinevad, siis loobusin ja tegin nimme nii suuremaid kui väiksemaid ruute. Lõpuks heegeldasin servad ühekordsete sammastega tasaseks.

Teised vasikad

Kuna eilsest küpsetamisest jäi vedela fimo tükke, millele foto külge ei hakanud, üle, rääkimata ideedest, siis tegin täna paar jubinat juurde. Ja arvatavasti tuleb neid veelgi. Tegemise käigus tuleb muudkui ideid juurde.
Täna kasutasin värvifotosid, pruuni ja lillat fimot, "pronkspuudrit", teelusikat ja lakki.

Esimesed vasikad

Eile õhtul tuli mulle suurepärane idee, mida ette võtta oma vanade fotodega. Täna alustasin katsetusi vedela fimoga. Kõigepealt proovisin tavalist, masinaga ilmutatud fotot fimole üle kanda. Ei miskit. Fimo tuli ilusasti sirinal pildi küljest ära, ei ühtki kriipsu fotost. Siis otsisin välja käsitsiilmutatud fotod. Proovisin nii mattpaberile kui ka poolläikivale paberile ilmutatud pilte üle kanda, ikka ei midagi! Pean vist veel sügavamale kaevuma ja välja otsima vene paberile ilmutatud pildid, ehk need kanduvad üle?
Minema ei raatsinud aga miskit visata, proovisin, kas saab saia. Ja siin on mu tänased küpsetised:




Panin pilditükid nende tühjade fimojuppide alla ja raamisin musta fimoga. Ühele panin ka paar litrit. Et ikka sädeleks. Raame "töötlesin" teelusikaga ja "puuderdasin" pronksja pulbriga. Peale küpsetamist kriipisin jämeda liivapaberiga. Ja lõpuks lakkisin. Ühel (esimene pilt) lakkisin ära ka sisemise osa, et näha, kuidas on parem. Ilma on vist parem. Kõige väiksem tuli kõige ontlikum, siledam. Suurim kukkus välja veidi juugendlik, kuigi tegemise ajal ei pidanud ma miskit konkreetset silmas.
Kuhu ma need vasikad siis ajan, aeda või aia taha?

juhuslik

Jälle üks paganama hea raamat! Ali Smithi "juhuslik" on üheaegselt nii dramaatiline kui ka koomiline. Ja põnev. Iseäranis on tore loo puänt. Kirjaniku stiiliga harjumine võttis algul aega, et
kas ikka on nö minu raamat. Oli küll. Mulle meeldivad asjad/raamatud/kunst, mis mind emotsionaalselt kuhugi poole liigutavad. Intellektuaalsed klaaspärlimängud võivad muidugi ka väga huvitavad olla, aga hetkel on emotsioon esiplaanil.
See raamat on ehedusest, aususest. Kui ehe ma olen? Ja mis ehe, kas kaelaehe? Ehee..

Pärlendatud heegelkee, vol 10

See on nüüd üks eriti lihtne kee. Seemnehelmestega

kaunistatud. Kõik need sõnad lihtsusest ja võlust...

Elizabeth Lundberg Morisette

Selline kott!
Nagu mu ema armastab öelda: vana täinahka ei maksa
ka minema visata.
Ja siin on kunstniku blogi.

Kujutav kunst

Beholder-art on lehekülg, kus kunstnikud oma taieseid näitavad-müüvad. Katie Baumi Lost in Limbo on väga dekoratiivne. Leidsin sealt ka ühe Islandilt pärit fotograafi, Charlotta Hauksdottiri, kodulehe. Väga puudutavad pildid.

Pärlendatud heegelkee, vol 9

Siin on veel üks suvine kee, millest mul paraku
tervikpilti pole, ja pole enam ka keed, et uut
pilti teha. Aga detailid annavad ka mulje edasi.
Tahtsin teha midagi valget ja kerget, et oleks selline
läbipaistev ja õhuline aga välja kukkus raske ja jõuline,
vähemalt säärane tunne jääb. Nagu olemise talumatu
kergus:)





Mõne kee pildistamistaust on võrreldes kee endaga
häbematult terav; eks pildistaja silm oli siis udune:)

Viinamarjad

Pärnu päikese all valmivad sellised viinamarjad!
Ja need järgmised kaks "kunstiliselt" nihkes pilti
mõtlen kuidagi käsitöölisse vormi valada, natuke
viltida ja tikkida, võib-olla õmmelda ka. Selget ideed
veel ei ole, aga need värvid ja jooned piltidel mulle
meeldivad.

Pärlendatud heegelkee, vol 8

Siin üks järjekordne mannaroosavaht.
Heegeldasin traati ja erinevaid lõngajääke,
sekka ja südameteks loomulikult klaaspärleid.