Merekivikesed

Ma ei saa mere äärest kunagi nii ära tulla, et mu taskud või kott kive, puupulki vms täis ei oleks. Mere poolt ümaraks lihvitud klaasikillud olid (ja on) mu üleeelmise suve armastus. Vees on nad nii ilusad läikivalt säravad ja pehmed, ära kuivatades aga salapäraliselt tuhmid. Siia ripatsisse olen surunud kolm kildu. Et veesära muljet edasi anda, siis lakkisin riputusaasaks oleva neljanda killukese ära. Ja natuke rohelist on loomulikult adru:)

Edit: kee on müüdud.

Sinikuldne

Helesinise taeva all on kuldne linn... see värvikombinatsioon tuletab mulle alati BG laulu meelde. Sinine ripats läheb ristimispäeva kingiks. Ka laulu sõnad sobivad selle sündmusega, kuigi laulu vist kaasa ei pakita:)
Ripatsi raami sisse on mõned lilled (plastpärliga) pressitud, raam on puuderdatud pronksja pulbriga ja lakitud.


Kee on müüdud.

Fimoheegeldus, nässus:)

Proovisin peenikest fimoketti heegeldada. Väga keeruline. Võibolla peaks "fimolõnga" enne heegeldamist külmas hoidma. Minul seekord kannatust polnud. Välja tuli selline vedel suurte aasadega ebamäärasus, mille ma surusin raamiks vedelast fimost plaadi ja foto ümber. Ja defektist sai effekt. Minu arvates:)

Kee on müüdud.

Barokne kee

Jändan edasi vedela fimo ja fotodega. Siin on jälle foto jäetud fimo alla ja raamistatud pruuni ja läbipaistva fimoga. Faktuur on peale rullitud metallhelmega (samaga, mis nüüd paelale aetud on). Pärast küpsetamist nühkisin ripatsit natuke õlipastellidega ja lakkisin. Servad tegin enne küpsetamist nõelaga tihedalt auguliseks ja heegeldasin peene traadiga pitsiliseks. Samast traadist on lillepaar paela küljes.


Edit: müüdud.

Maailma botaanilised pärlid

Ruth J. Smithi raamatu "Botanical Beads of the World" on-line versioon.
Tõelised seemnepärlid, mis?

Leitud Beadweaveri kaudu.

Esimene kalasaba

Mõtlesin proovida pärlitest midagi freeformida. Õige pea selgus, et ma ei oska ühtegi põimimispistet ja nii ei tule sellest vabavormist ka midagi välja. Otsustasin põimingute õppimist alustada ndebelest ehk kalasabast. Ja ilma eriliselt juurdlemata-uurimata asusin asja kallale. Liigne agarus on muidugi ogarus nagu just äsja selgus. Kui olin kee lõpetanud, siis tulin mõttele, et suuremate pärlite vahel oleva niidi peitmiseks peaks sinna vahele lükkima pisikesi seemnehelmeid. Ja nüüd kiigates Mdm Beadaloti blogisse leidsin sellise kee, kus suuremate pärlite vahel oleva tamiili peitmiseks ongi lisatud seemnehelmeid ja tulemus on väga korrektne.
Aga noh, kooliraha peab ju ka maksma.

Eve kee

Mulle on hirmus vaev teha sümmeetrilisi asju. Teinekord kipuvad kompositsioonid päris vildakateks, aga mu meelest on tulemus nii huvitavam.

Seda keed tegin kaks korda. Esimesel korral tegin lahtiste aasadega, kuid fimost pärlid on kaunis kaalukad ja kee hakkas lagunema. Teisel korral olin targem (enda apsakatest on ju kõige mõnusam õppida) ja tegin kinnised aasad. Üleüldse peaks vist kee säilimise huvides pigem kasutama kinniseid aasu.

Pontsho kahele

Nagu on heaks tavaks saanud, saabus sel aastalgi talv ootamatult. Eelmisel aastal heegeldasin pontsho, kuhu tuisuste ja tuuliste ilmadega kahekesi sisse mahtusime. Sel aastal on plikal jalad all ja pontshost on saanud tekk. Nüüd võiks ka ühe kaelaaugu kinni heegeldada, saaks ikkagi pontshotada.
Kasutatud on igasuguseid lõngajuppe, kõik pole sugugi ühejämedused. Seega on kogu kupatus mõnusalt reljeefne. Heegeldatud ruudud on eri suurustega. Alguses püüdsin küll ühesuuruseid teha, aga kuna lõngad olid nii erinevad, siis loobusin ja tegin nimme nii suuremaid kui väiksemaid ruute. Lõpuks heegeldasin servad ühekordsete sammastega tasaseks.