Teised vasikad

Kuna eilsest küpsetamisest jäi vedela fimo tükke, millele foto külge ei hakanud, üle, rääkimata ideedest, siis tegin täna paar jubinat juurde. Ja arvatavasti tuleb neid veelgi. Tegemise käigus tuleb muudkui ideid juurde.
Täna kasutasin värvifotosid, pruuni ja lillat fimot, "pronkspuudrit", teelusikat ja lakki.

Esimesed vasikad

Eile õhtul tuli mulle suurepärane idee, mida ette võtta oma vanade fotodega. Täna alustasin katsetusi vedela fimoga. Kõigepealt proovisin tavalist, masinaga ilmutatud fotot fimole üle kanda. Ei miskit. Fimo tuli ilusasti sirinal pildi küljest ära, ei ühtki kriipsu fotost. Siis otsisin välja käsitsiilmutatud fotod. Proovisin nii mattpaberile kui ka poolläikivale paberile ilmutatud pilte üle kanda, ikka ei midagi! Pean vist veel sügavamale kaevuma ja välja otsima vene paberile ilmutatud pildid, ehk need kanduvad üle?
Minema ei raatsinud aga miskit visata, proovisin, kas saab saia. Ja siin on mu tänased küpsetised:




Panin pilditükid nende tühjade fimojuppide alla ja raamisin musta fimoga. Ühele panin ka paar litrit. Et ikka sädeleks. Raame "töötlesin" teelusikaga ja "puuderdasin" pronksja pulbriga. Peale küpsetamist kriipisin jämeda liivapaberiga. Ja lõpuks lakkisin. Ühel (esimene pilt) lakkisin ära ka sisemise osa, et näha, kuidas on parem. Ilma on vist parem. Kõige väiksem tuli kõige ontlikum, siledam. Suurim kukkus välja veidi juugendlik, kuigi tegemise ajal ei pidanud ma miskit konkreetset silmas.
Kuhu ma need vasikad siis ajan, aeda või aia taha?

juhuslik

Jälle üks paganama hea raamat! Ali Smithi "juhuslik" on üheaegselt nii dramaatiline kui ka koomiline. Ja põnev. Iseäranis on tore loo puänt. Kirjaniku stiiliga harjumine võttis algul aega, et
kas ikka on nö minu raamat. Oli küll. Mulle meeldivad asjad/raamatud/kunst, mis mind emotsionaalselt kuhugi poole liigutavad. Intellektuaalsed klaaspärlimängud võivad muidugi ka väga huvitavad olla, aga hetkel on emotsioon esiplaanil.
See raamat on ehedusest, aususest. Kui ehe ma olen? Ja mis ehe, kas kaelaehe? Ehee..

Pärlendatud heegelkee, vol 10

See on nüüd üks eriti lihtne kee. Seemnehelmestega

kaunistatud. Kõik need sõnad lihtsusest ja võlust...

Elizabeth Lundberg Morisette

Selline kott!
Nagu mu ema armastab öelda: vana täinahka ei maksa
ka minema visata.
Ja siin on kunstniku blogi.

Kujutav kunst

Beholder-art on lehekülg, kus kunstnikud oma taieseid näitavad-müüvad. Katie Baumi Lost in Limbo on väga dekoratiivne. Leidsin sealt ka ühe Islandilt pärit fotograafi, Charlotta Hauksdottiri, kodulehe. Väga puudutavad pildid.

Pärlendatud heegelkee, vol 9

Siin on veel üks suvine kee, millest mul paraku
tervikpilti pole, ja pole enam ka keed, et uut
pilti teha. Aga detailid annavad ka mulje edasi.
Tahtsin teha midagi valget ja kerget, et oleks selline
läbipaistev ja õhuline aga välja kukkus raske ja jõuline,
vähemalt säärane tunne jääb. Nagu olemise talumatu
kergus:)





Mõne kee pildistamistaust on võrreldes kee endaga
häbematult terav; eks pildistaja silm oli siis udune:)

Viinamarjad

Pärnu päikese all valmivad sellised viinamarjad!
Ja need järgmised kaks "kunstiliselt" nihkes pilti
mõtlen kuidagi käsitöölisse vormi valada, natuke
viltida ja tikkida, võib-olla õmmelda ka. Selget ideed
veel ei ole, aga need värvid ja jooned piltidel mulle
meeldivad.

Pärlendatud heegelkee, vol 8

Siin üks järjekordne mannaroosavaht.
Heegeldasin traati ja erinevaid lõngajääke,
sekka ja südameteks loomulikult klaaspärleid.

Lihtne kee

Siin on mõned lihtsakoelised fimopärlid
natukese klaashelmestega.

Ja sai selline kaherealine kee.
Esimest korda tegin ise vaherõngaid, mässisin
aga traadi ümber varda ja lõikasin selle tiheda
spiraali siis rõngasteks. Need vaherõngad teevad
asja natuke õhulisemaks.

Jahisaak

Kallis õeraas saabus Londonist sellise saagiga
(ma pean ütlema, et BeadUnique on eriti
inspireeriv ajakiri):


Ja tänutäheks nikerdasin talle ühe käevõru.