Siia kee peale olen lahke käega puistanud punaseid klaaspärleid, et oleks nagu pohlad sambla sees. Ja fimopärlid on muud mutukad metsa all. Kee sai endale mu hea "roheline" sõbranna.
Selle kee puhul on rõhku pandud fimopärlitele. Traadist heegeldasin keti, mille külge nad siis kinnitasin. Ja paar karvasest lõngast heegeldatud ketti nutsakuks kokkukeeratuna lisasin ka kompositsiooni tasakaalustama.
Selle kee aktsendiks on merekivid, mis "vesise" efekti saavutamiseks on üle lakitud. Lehtede servadesse on põimitud traat, mis võimaldab neid vastavalt soovile väänata ja vormida.
Siin on mu esimene vanutatud kott, mille tegin eelmisel aastal. Sõbranna sai endale. Aga kuna sang osutus liiga lühikeseks ja ka sobiv kinnis puudus, siis tegin talle paari päeva eest iluravi. Kinniseks sai üks mere äärest leitud lainete poolt lihvitud puupulk, millele mässisin keskele lõnga ja õmblesin siis koti külge.
Need 2 pilti on tehtud välguga, seetõttu on värvid lamedamad. Esimesel on kinnis kinni, teisel on klapp üles tõstetud.
Sattusin lugema ehmatavalt head raamatut Kui tema mäletaks sedasama. Autoriks soomlanna Elina Hirvonen. Ei mäletagi teist sellist lugemist, mil kogu raamatu jooksul oleks kõris niimoodi pigistanud. Napp keel, kuid kõik kujundid ja emotsioonid nii täpsed. Ja valusad.
Selle kee kaunistamiseks olen kasutanud suurel hulgal klaaspärleid ja natukest terrakota savi, mida värvisin ja lakkisin, et lisada sära. Ega küll küllale ju liiga ei tee?
Selle kee pärlid on tehtud õhu käes kivistuvast terrakota savist, muster on nõelaga sisse torgitud. Kinnitatud pisikeste seemnehelmeste abil. Lehed on mitte külge õmmeldud, vaid heegeldatud kohe kee edenemise käigus. "Pungadeks" on heegeldatud nupud.
Saul Bell Design Award - milliseid imelisi ehteid sealt võib leida! Eriti meeldis mulle 2007 aastal Precious Metal Clay kategoorias esikoha saanud Patrik Kuseki "Botaaniline käevõru".
Suvel tabas mind kaelakeede meisterdamise maania. Milline mõnu oli mõelda lilledes ja pärlites, mitte sõnades. Ega mul muud peas polnudki, puha pärlid:)